« Avaleht Galerii Kontakt RSS  
««« »»»
 
hääbumise radadel
hääbumise radadel
Mõnedele asjadele siin maailmas ei ole head seletust. Sellist, mis tunduks loogilisena. Selgena enda ja teiste jaoks. Kui ma aastaid tagasi mahajäetud talukohti matkaradade sõlmkohtadeks hakkasin planeerima, ei osanud arvata, et sellest saab ühe pika tee algus. Eeldasin vist, et teema ammendub üsna kiiresti. Täna käin endiselt neid nähtamatuid radu. Ei pea rehnutit kuid talukohti, mille palkseinte kohal pooleldi sissevajanud katus ning uksed aknad vaevu ees püsivad on olnud tükki paarsada. Rääkimata neist, millest ainult varemed alles. Aeg-ajalt avastan end selg vastu pehkinud palki nõjatumas ja vaikides küsimast. Küsimusi, millest paljudele ei ole vastuseid. Miks, millal, kuidas... Roostes aknahinge krigin toob reaalsusesse ja ühtäkki mõistad, et lahkunutelt ei küsita. Lastakse rahus hääbuda. Kogu nende allesjäänud uhkuses.
 
 
© 2006- Assar Jõepera