« Avaleht Galerii Kontakt RSS  
««« »»»
 
Nohu
Nohu
Juhtub harva, aga siiski. Vereta jahil komistasin käesoleva tegelase otsa. Esialgu küll üsna kaugelt kuid kuna kükitasin rohu piiril vastutuult, liikus sokuke üsna kindlameelselt otse kaamera suunas. Loom naksas vaikselt rohtu, kepsles mõned sammud, takseeris ümbrust, kuulatas, astus jälle paar sammu... lähemale. Mida õhemaks jäi meie vahemaa, seda usinamalt kerkis sokukese ninaots. Tõenäoliselt oli õhus "midagi" võõrast kuid sellegipoolest jätkus liikumine ikkagi objektiivi suunas... Kes sellist seika on kogenud, teab täpselt, mida teeb sel hetkel pulss. Mängu ilu on nii suur, nii põnev, et südamelöögid taovad kuulmekiled katki! Eks ta lõppkokkuvõttes neid lööke kuuliski, sest ninaots pidi tal küll tol päeval kapitaalselt umbes olema :)
 
 
© 2006- Assar Jõepera