« Avaleht Galerii Kontakt RSS  
««« »»»
 
Mõttepeegel
Mõttepeegel
Komistasin mõned päevad tagasi päris valusalt. Kui põlvedelt tolmu pühkisin, tabasin end kummastavast pealtkuulaja rollist. Nimelt istusid mu kõrval olevas autos kaks inimkeelt rääkivat kaisukaru... Vestlus nende kahe pehme olevuse vahel oli midagi, mida olin selle hetkeni vaid ette kujutanud. Ei olnud kordagi sellist kohanud ei kirja- ega kinopildis, kõnest rääkimata. See hooliv arukus, millega need karumõmmid oma pisut lahkukasvanud suhet arvustasid oli ootamatu. Liiga eriline oma lihtsuses. Selles oli siirast hoolivust, tänu, rõõmu, hääbuva sära aktsepteerimist... oli!! Mõtlesin selg vastu kõrvalistuja ukseplekki toetudes, et kui inimestel oleks oskus nii soojalt, oma kallimast hoolides asju arutada... Hea on vahel komistada. Eriti sellisel lehtiallakukkuval soojal sügispäeval nagu sel päeval oli. Naeratan tänaseni kui vaatan vaikselt hääbuvat sinikat parema jala säärekondil. Küllap naerataksite teiegi. Isegi kipsis jalaga.
 
 
© 2006- Assar Jõepera